[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

aru peale saama
selgusele, arusaamisele jõudma, midagi taipama hakkama
♦ Ma ei saanud alguses aru peale, kust laul tuleb.
♦ Küll mõtlesin edasi ja tagasi, aga ei saanud kuidagi aru peale, mida ma peaksin tegema.

ega sa klaassepa poeg {ei} ole
ega sa läbipaistev ei ole (öeldakse valguse ees seisvale inimesele)
♦ Kuule, ega sa klaassepa poeg ei ole, mine eest ära, ma ei näe mitte midagi.

elu ja surma peale
1. oma elu peale mõtlemata, oma elust hoolimata
♦ Võitlevad elu ja surma peale.
♦ Võitlus, lahing elu ja surma peale.
2. äge, halastamatu
♦ cit Sest Meleskiga kõrvu istuda... pidi ju ometi tähendama mängu elu ja surma peale. A.H. Tammsaare
3. ägedalt, hirmsasti
♦ cit... ja mõlemad vihamehed kauplesid elu ja surma peale korgitseriga noa pärast. O. Luts

elu veereb nagu (kui) hernes
elu on muretu, hea
♦ cit Su elu veereb kui hernes,/ päev päeva järele kaob./ Oled söönud, kaetud ja terve, aga süda – see kuumalt taob. A. Sang

et koer jala peale ei laseks
vähesegi raha olemasolu vajadust kommenteeriv väljend
♦ Nii palju raha peab alati olema, et koer jala peale ei laseks.

kahe jalaga maa peal seisma
kainelt, realistlikult millessegi suhtuma
♦ cit Tahaks uusi näidendeid, mis jätkaksid ja arendaksid edasi Egon Ranneti „Südamevalu“ tüsedat, kahe jalaga maa peal seisvat realismi. K. Ird
♦ Ta on praktiline inimene ning seisab kahe jalaga keset elu.

kahe pere koer; kaheperekoer
silmakirjalik inimene, kes püüab vastaspoolte meele järele olla
♦ cit...sa kuradi hilp-harakas, sina kahe pere koer, kes muud tööd ei tee, kui et ta ühest perest teise jookseb ja kõiksugu vale jutte kannab, ... julgesid minu peale valet tõsta... Mannteuffel

kah {veel} asi
tühiasi, tähtsusetu asi, seik, juhtum
♦ Kah asi, mille pärast nutta!
→ mõni asi

kare nagu (kui) lehma keel
väga kare
♦ Käsi on kare nagu lehma keel.

kerge nagu (kui) lind
väga kerge
♦ Laps on kerge nagu lind.

kus {veel} asi

→ mõni asi

kõhn nagu (kui) redel
väga kõhn
♦ cit Kas sa ei näe, et mullikas on kõhn kui redel... R. Sirge

käed on {risti} rinna peal (rinnal); kaks kätt on {risti} rinna peal (rinnal)
keegi on surnud
♦ cit Ei mina usu, et sul tiisikus on. – Ega sa enne ei usu, kui mul kaks kätt rinna peal on. P. Krusten
♦ Ta oli kord tõotanud vabaduse eest võidelda kuni käed risti rinna peal.

loll nagu (kui) pastel
väga rumal
♦ Jää ometi vait, sa oled selles asjas loll kui pastel.

lõpp on peal

→ ots on peal

[miski] läheb nagu (kui) lepase (lepse) reega
miski läheb ladusasti, tõrgeteta, häireteta, jõudsasti
♦ Lugemine läheb lapsel nagu lepase reega, paari päevaga hakkas veerima.
♦ Töö läheb ta käes kui lepase reega.
♦ Kogu asjaajamine läks seekord nagu lepase reega.

nagu (kui) eesel kahe heinakuhja (kuhja) vahel; nagu (kui) kits kahe heinakuhja (kuhja) vahel
inimene, kes kahe võrdse võimaluse vahel valida ei oska
♦ Mis sa nüüd oskad ette võtta?!
♦ cit Olin nagu eesel kahe heinakuhja vahel – kas valada jahu tagasi või mitte. R. Vaidlo

nagu (kui) juut {peale ajama, tingima, kauplema, ...}
visalt, järelejätmatult, pealetükkivalt
♦ Ära kauple nagu juut, jäta mu hing rahule.

{nagu, kui} kivi veereb südamele (südame peale); {nagu, kui} kivi langeb südamele (südame peale)
suurt muret tegema
♦ Tal oli korraga nagu raske kivi südame peale veerenud.
♦ cit Raske kivi laskus selle küsimusega Justiine-preili südamele. E. Vilde

{nagu, kui} kivi veereb südamelt (südame pealt); {nagu, kui} kivi langeb südamelt (südame pealt)
painavast murest vabanema
♦ Sain teada, mis haigus mul on ja kivi veeres südamelt.
♦ cit Erakonnal on otsekui veskikivi südamelt langenud. H. Raudsepp
♦ cit... poisi südamelt kukkus kui kivi. Pahased ei olda. V. Ilus

nagu (kui) konn mättal (mätta peal, mätta otsas)
oma positsiooniga uhkeldav, suurustav inimene
♦ Ta on end uhkusest täis puhunud nagu konn mättal.

nagu (kui) käsu peale
nagu oleks keegi millekski käsu andnud
♦ Kui uksest välja läksin, oli takso nagu käsu peale ees.
♦ Mõlemad poisid olid niisuguste nägudega, et teised lapsed purskasid nagu käsu peale naerma.
♦ Kõik tõusid kui käsu peale püsti.

nagu (kui) linnuke oksa peal (oksal) elama
muretult elama
♦ cit Et sa võiksid vähegi end tunda linnukesena oksal, selleks panin ma panka sinu nimele tuhat krooni. A.H. Tammsaare
♦ cit Ta oli rahaasjad otse andeksandmatul kombel teiste hooleks jätnud ja ise elanud muretult kui linnuke oksal. K. Ristikivi
♦ Elab hooleta kui linnuke oksal.

nagu (kui) luupainaja {peale käima, lunima, ...}; nagu (kui) painaja {peale käima, lunima, ...}
tungivalt, visalt, järelejätmatult {peale käima, manguma, ...}
♦ Käib rahanurumisega peale nagu luupainaja.
♦ Elumured piinasid teda nagu luupainaja.
♦ Vabanesin otsekui luupainaja alt.
♦ cit Või on uni nii kõva, tuleb peale kui luupainaja. A. Gailit
♦ Ajab peale nagu luupainaja, et lähme ja lähme.
♦ Sa oled kui luupainaja, jäta mind ometi korrakski rahule.

nagu (kui) mustlane {peale ajama, peale käima, manguma...}
visalt, järelejätmatult, pealetükkivalt
♦ Käib peale kui mustlane, et müügu me maja maha.

nagu (kui) nõelte otsas {olema}; nagu (kui) nõelte peal {olema}; nagu (kui) nõeltel {olema}
väga rahutu, erutatud, ärevil {olema}
♦ cit Olin nagu nõeltel, pakkusin talle (külalisele) kähku istet, ei teadnud, mida öelda või missugust nägu teha. R. Kaugver
♦ Tahtsin ära minna ja olin kui nõelte peal, koosolek ei tahtnud ega tahtnud lõppeda.

nagu (kui) peegel
läikivalt sile
♦ cit Järv... Vaikse ilmaga nagu peegel. O. Luts
♦ Põrand läikis nagu peegel.
♦ Kingad olid läikima löödud nagu peegel.

nagu (kui) peegli peal {olema}
väga hästi, selgesti nähtav {olema}
♦ cit Arvatavasti kahetses ta kibedasti, et oli istunud esimesse ritta... Nüüd ole nagu peegli peal! H. Pukk

nagu (kui) peet {punanae olema, punaseks minema, ...}
näost punane olema, tugevasti punastama
♦ Tüdruk lõkendas näost kui peet.

nagu (kui) peoga puistatud
koguseliselt palju
♦ Inimesi oli seal nagu peoga puistatud.

nagu (kui) peo (pihu) peal (pealt); nagu (kui) peopesal
väga selgesti, väga hästi nähtav
♦ Munamägi paistis kui pihu peal.
♦ Tema hirm oli küll kõigile nagu pihu peal näha.
♦ Siit paistab linn nagu peo pealt.
♦ cit Sealt (näost) võib selgesti nagu peo pealt lugeda, kui löödud ta oli. M. Nurme
♦ Raketid lendasid üles ja vaenlane oli kui peopesal.
♦ cit Mäeküljelt paistab kogu Paunvere nagu peopesal. O. Luts

nagu (kui) postmark (kirjamark) selili (selili maas, selja peal)
täies pikkuses selili, pikali
♦ Selili, selja peal nagu postmark.
♦ Libises ja oli korraga nagu kirjamark selili maas.

nagu (kui) ratta peal (rattal) karjuma
väga valjusti, täiest jõust, kõigest kõrist karjuma
♦ cit Aga vahel võiksin ma tõesti karjuda, märatseda, kisendada nagu rattal. A. Jakobson

{nagu, kui} {sitta} pilpa peal hoidma
kellegi või millegi eest eriliselt hoolitsema, erilist hoolt kandma
♦ cit Sajad diviisid võitlevad, ainult neid hoitakse nagu pilpa peal. P. Kuusberg
♦ cit Kui neid kogu aeg pilpa peal poputada, jäävadki memmepoegadeks. O. Tooming

nagu (kui) särk ja perse {olema}
lahutamatud {olema}
♦ Pinginaabrid on aastaid olnud nagu särk ja perse, teine ei saa teiseta päevagi läbi.

nagu (kui) tellimise peale; nagu (kui) tellitud
1. suurepärane, oivaline, nagu soovitud
♦ cit Tõepoolest, hommik nagu tellitud – ei tuulehingust, soe, kuiv ja õhk nii värske ja puhas... O. Tooming
2. äärmiselt sobival, parajal, õigel ajal
♦ cit Aga otsekui tellimise peale tuleb tänava nurga tagant... Pinni hea sõber. O. Luts

nagu (kui) tulistel sütel (tuliste süte peal) {istuma, olema, ...}
rahutu, ärevuses, kannatamatu {olema}
♦ Laps ootas ema ja oli kui tulistel sütel, käis aina akna peal vaatamas ja päris iga minut, kus ema on.

nagu (kui) uni peale ajama; nagu (kui) uni peale käima
manguma, lunima
♦ Poiss ajab nagu uni peale, et isa talle jalgratta ostaks.

nagu (kui) vaha {pehme} {olema}
leebe, järeleandlik, leplik {olema}
♦ cit Rooskan (meest) nii, et ära väsin, pärast seda on ta mul nagu vaha. E. Raud
♦ cit Ma olin pehme nagu vaha, sa võisid must teha, mis tahtsid. A.H. Tammsaare
♦ cit Naise süda on kui vaha, kergesti jäävad sinna jäljed ja kergesti kaovad nad jälle, tänased rõõmud tasandavad eilsed mured. K. Ristikivi

nagu (kui) Vene valitsus {peale käima, peale ajama, ...}
visalt lunima, nõudma, peale ajama
♦ Mis sa käid peale nagu vene valitsus.
♦ Ütlesin, et ma ei tule ja nii jääbki.

nagu (kui) vesi selge olema {peas olema, ...}
{hästi} meelde jäänud olema
♦ cit Vaga Jenoveva ja vürst Apollooniuse lood olid tal otsast otsani kui vesi peas. A.H. Tammsaare
♦ Reegel peab peas olema nagu vesi, siis on temast abi.

nagu (kui) ükskordüks {lihtne, selge}
väga lihtne ja selge
♦ cit Kui inimene tajub, et mingis kindlas lehes mingil kindlal päeval ilmub infot teda huvitavast vallast, siis tekib tal lugemisharjumus – see on ju lihtne nagu ükskordüks. J. Ojakäär

omale jalale (omile jalule, oma jala peale) tõusma {saama, ...}
majanduslikult iseseisvaks saama, heasse sesukorda jõudma, elujõuliseks muutuma
♦ cit Vanemad lapsed tõusid küll üksteise järel oma jala peale, asusid tööle... T. Lehtmets

oma (omal) nahal tundma {kogema, veenduma, ...}; oma naha peal tundma {kogema, veenduma, ...}
ise kogema {tunda saama, veenduma, ...}
♦ Tunneb nüüd omal nahal, mida vaesus tähendab.
♦ Oma naha peal on sõda nähtud.
♦ Tunneb oma naha peal orjapõlve.
♦ Veendusin oma naha peal, et ta ei ole aus mees.

{oma} saba kõrgel hoidma
kiitlema, hooplema, uhkustama
♦ cit... julgesin Eerikat teatrisse kutsuda. Ma hoidsin oma saba väga kõrgel, kui seda tegin, andsin mõista, et mina kunsti tunnen. E. Krusten
→ {oma} saba kergitama

[kellelgi] on aur peal
1. keegi on purjus, joobnud
♦ Kust sa tuled, et sul nii kõva aur peal on?
→ on aur peas
2. kellelgi on kiire
♦ Iga päev on selline aur peal, et pole aega ninagi nuusata.

[kellelgi] on keel (keeled) suus
keegi valdab üht või mitut võõrkeelt
♦ Mis niisugusel viga reisida, kel keeled suus.
♦ Noormehel inglise ja saksa keel suus.
♦ cit Näe, juba oligi ta meelitanud tüdruku enese seltsis õhtukooli, aga mis õhtukooli tütarlapsel, kellel keeled suus, enam vaja oli! A. Hint

[kellelgi] on kõrvatagused {alles, veel} märjad
keegi on millekski liiga noor ja kogenematu
♦ Endal kõrvatagused veel märjad, aga juba suits suus!
♦ cit... mis kurat, nad saadavad neid väikesi tööle, kellel kõrvatagused märjad. J. Parijõgi

[kellelgi] on libe keel
keegi on mesimagusa, meelitava jutuga
♦ Meelitajal on libe keel.
♦ Libe keel, tige meel. vanas

[miski] on nagu (kui) käega pühitud; [miski] on nagu (kui) käega võetud; [miski] on nagu (kui) peoga pühitud; [miski] on nagu (kui) peoga võetud
miski on äkki ja jäljetult kadunud, lakanud olemast (millegi segava, halva, psüühilis-füsioloogilise kohta)
♦ Väsimus, uni oli nagu käega pühitud.
♦ Pärast eilset sündmust on tal kõik kahtlused nagu käega pühitud.
♦ cit „Pane kodus kummelikompress peale – nagu käega pühitud,“ õpetas Kiti asjalikult. A. Uustulnd
♦ Varsti pärast rohu võtmist oli valu nagu peoga pühitud.
♦ Uni, söögiisu, rõõm, viha on nagu peoga võetud.
♦ cit Ja nüüd järsku mehe nimi kui meelest pühitud! L. Kibuvits

[kellelgi] on patt hinge peal
keegi on halba või karistusväärset teinud, keegi on end süüga koormanud.
♦ cit Roltsil on ennegi patte hinge peal, mul aga pole veel pahandusi olnud. E. Raud

[kellelgi] on sada peal
kellelgi on väga kiire, palju kiireloomulisi toimetusi
♦ Kogu aeg on sada peal.

[miski] on selge nagu (kui) viis sõrme
miski on täiesti selge, väga hästi teada
♦ Keerukamadki töövõtted on neil juba selged kui viis sõrme.
♦ cit Teie süüd on meile teada kui viis sõrme. V. Buk

[kellelgi] on vaim peal
kellelgi on inspiratsioon, ind tööks (loominguliseks)
♦ Kui ikka vaimu peal ei ole, siis ei tule maalimisest midagi välja.
♦ cit Kui koertel vaim peal on, ei kuule nad enese haukumistki, rääkimata peremehe kaugest vilest. N. Baturin

[kellelgi] on vesi ja vile peal; [kellelgi] on vesi peal
keegi on valju korra all, keegi peab kõvasti tööd tegema
♦ Meestel on vesi ja vile peal, koolimaja peab õppeaasta alguseks valmis olema.
♦ Üks vesi ja vile kogu aeg peal, pole aega ninagi nuusata.

ootama nagu (kui) surnu persest peeru vulg
asjatult, tühja ootama või lootma

ots on peal
1. [millelgi] miski on lõpetatud, valmis
♦ Heinatööl on sedakorda ots peal.
2. [kellelgi] keegi on surnud, surmatud
♦ Tal on ots peal, omad poisid tegid kutuks.

peen (peenike) nagu (kui) hing
väga peenike
♦ cit... pingutab ja silib piinliku hoolega koonla ja värtna vahel jooksvat lõnga, et see peeneks saaks kui hing. E. Vilde
♦ Niit, lõng on peenike kui hing.

pehme nagu (kui) kassi kõht
vetruvalt pehme
♦ Sai on nii pehme nagu kassi kõht.

pergel teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...} kõnek
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Pergel teab, kes neist kaebamas käis.
♦ Pergel teab, kuidas see juhtus.

selge nagu (kui) seebivesi
täiesti ilmne, päevselge
♦ Talle oli selge kui seebivesi, et laiskusega elus kaugele ei jõua.

selge nagu (kui) vesi
1. hästi omandatud, täiesti selge, peas, käes, ära õpitud
♦ Elektriasjandus on tal selge kui vesi.
♦ Mitu keelt on mehel selged nagu vesi.
2. täiesti ilmne, päevselge
♦ Meest taheti ninapidi vedada, see oli nüüd selge kui vesi.

vana usu peale
varasemale kogemusele, informatsioonile toetudes
♦ Mõnigi mees tuli kohale vana usu peale, et küll abistajale midagi ikka antakse.

{õiget, täit, selget} aru kätte saama
selgusele, arusaaamisele jõudma, selgust saama, midagi taipama hakkama
♦ Ta rääkis nii segaselt, et ta jutust oli raske selget aru kätte saada.
♦ Kes selles tohuvabohus oskas õiget aru kätte saada.
→ {õiget, täit, selget} otsa kätte saama

ühe käe sõrmedel (sõrmede peal) üles lugeda võima; ühe käe sõrmedel (sõrmede peal) üles lugeda saama; ühe käe näppudel (näppude peal) üles lugeda võima; ühe käe näppudel (näppude peal) üles lugeda saama

→ sõrmedel (sõrmede peal) üles lugeda võima

üks süda ja üks meel olema
täiesti ühel arvamusel, üksmeelel olema, üksteist hästi mõistma
♦ cit Hannusele võida kahju sest tulla, et ta Kõrtsu-Priiduga nõnda üks süda ja üks meel olla. L. Koidula